ABSTRACT: Antud töös tuletatakse selline lainevõrrand, mis kirjeldab välja osakese füüsikalist olemust ja eksisteerimist aegruumis ning tema seost väljapotentsiaaliga 𝜑. Seda nimetatakse kvantväljateoorias välja kvantiseerimiseks, mille korral minnakse üle klassikaliselt väljalt kvantiseeritud väljale. Sellisel juhul loetakse väljade kvantteoorias väljapotentsiaal operaatoriks, mis mõjub mingisugusele väljafunktsioonile ϕ. Näiteks vaakumile vastab teatud väljafunktsioon ϕ_0 . Vastavalt väljaoperaatorite vahel kvantiseeritakse väljapotentsiaalid. Väljaoperaatorid võivad olla üldistatud koordinaadid ja nendele vastavad üldistatud impulssid. Niimoodi postuleeritakse kommutatsioonieeskirjad. Operaatorite kommutaator võrdub väljade kvantteoorias arvuga, mitte enam operaatoriga. Niinimetatud „teistkordne välja kvantiseerimine“ seisneb selles, et välja kvantiseerides muudetakse olekufunktsioonid, mis kirjeldavad pidevaid väljasid, omakorda operaatoriteks.