METROPOL
Uudised, arvamused, blogid, meelelahutus, multimeedia.
U N I V I S I O N
Maailma parimaks jõulureklaamiks on „Metropoli“ poolt valitud Coca Cola jõulureklaam
Coca-Cola Christmas Caravan 1995 USA 60
WOW Music | ASA Productions, Industrial Light & Magic, W. B. Doner, Coca-Cola. "Christmas Caravan" USA :60 1995 ©1995 The Coca-Cola Company.
Õhtuleht
„X-TOIMIKUD“ | Igor Volke avalikustab, kes on maailma olulisimad lahtisalastajad ja ufopositiivsed
„X-TOIMIKUD“ | Õpetaja Arne Hiob selgitab piiblilugusid läbi ufoloogiaprisma
X-TOIMIKUD | Eesti pilootide lood. Lennuväljale maandus roheline kera: „Kohe toimub katastroof!“
Metropol Extra
EesSõna
Ülitsivilisatsiooniteoorial on „Maailmatajus“ tegelikult kaks rolli. See tähendab seda, et seda on võimalik käsitleda kahte erinevat moodi. Esiteks on ülitsivilisatsiooniteooria teadusfilosoofiline „ennustus“ või nägemus sellest, et milline võiks olla mõistusliku elu kõrgeim arengu tase ehk kuhu viib lõpuks inimkonna teaduse ja tehnoloogia areng, mis sai hoogu juurde pärast suurt tööstusrevolutsiooni.
Vaata rohkem siitSissejuhatuseks
Ülitsivilisatsiooniteooria valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis
Vaata rohkem siitTsivilisatsiooni mõiste
Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer, Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes samastusid.
Vaata rohkem siitVarajaste tsivilisatsioonide ajalugu
Maailmas hakkas tsivilisatsioon välja arenema alates III aastatuhandest eKr. Tsivilisatsioon võib tähendada ühiskonda, mis on hästi korraldatud ja kultuur on väga kaugele arenenud. Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varasteks kõrgkultuurideks. Varajas-tel tsivilisatsioonidel olid olemas erinevaid ja sarnaseid jooni.
Vaata rohkem siitRiikluse tekkimine
Mõned teadlased arvavad seda, et valitsev ülemkiht eelkõige korraldas inimühiskonda ja ülejäänud ühiskonna hulk leppis sellega alguses vabatahtlikult. Inimesed, kes olid võimekamad ja ettevõtlikumad, hakkasid ühiskonna arenedes täitma ülesandeid, mis ühiskonnale kasulik oli. Enamasti neid inimesi austati. Nende prestiiž oli ühiskonnas kõrge. Nende inimeste positsioon kandus edasi ka nende järeltulijatele.
Vaata rohkem siitInimkonna tööstus-revolutsioon
Inimesed on aja jooksul muutnud enda tarbeks loodusvarasid ainelisteks või mitteainelisteks hüvedeks, et ennast kuidagi ära elatada. Osa nendest moodustavad tarbeesemed nagu näiteks riided, toit, eluasemed jne. Teise osa moodustavad sellised hüved, mis on vajalikud tootmise jätkamiseks.
Vaata rohkem siitMaailma majandus ja tehnoloogia
Göttingeni Ülikooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann oli esimene inimene, kes võttis kasutusele termini „tehnoloogia“ ja seda aastal 1772. Tehnoloogia on inimeste oskuste kogum ( laialdaselt arvatakse, et lihtsalt masinate ja seadmete kogum ), mida on vaja tootmises.
Vaata rohkem siitTehnoloogia mõju inimühiskonnale
Praegusel ajal võib arvata seda, et kõik paremaks eluks vajalik on juba olemas ja midagi väga radikaalset uuendust või ideed maailmas hästi elamiseks enam ei teki. Nii on arvanud ka Kanada Briti Columbia Ülikooli majandusteaduste professor James Brander. Näiteks põllumajanduses ja energiatööstuses on juba praegu uudsete ideede osakaal märgatavalt vähenenud.
Vaata rohkem siitSissejuhatus ülitsivilisatsiooni
Universumis eksisteerivaid tsivilisatsioone võib primitiivselt klassifitseerida vastavalt nende tehnilise arengu järgi: tsivilisatsioonid, mis ei oma tehnilist arengut üldse; tsivilisatsioonid, mis omavad vajalikuks elutegevuseks juba arenenut tehnoloogiat ja tsivilisatsioonid, mis ei vaja enda ellujäämiseks mingeid ressursse ega tehnoloogiaid.
Vaata rohkem siitÜlitsivilisatsiooni elukorraldus
Ei ole tarvidust enam ka sidevahendite järele nagu näiteks mobiiltelefonid, arvutid, televisioon jne. Ametliku definitsiooni järgi on arvuti masin, mille otstarbeks on tehete sooritamine ehk andmete hõivamine, säilitamine, töötlemine, väljastamine ja edastamine vastavalt etteantud reeglitele.
Vaata rohkem siitElu olemus „püramiidi tipus“
Elus püsimiseks peab inimene tegema pidevat tööd ja niimoodi ongi elu inimühiskonnas välja kujunenud „töö eluks“. Kuid mittemateriaalse eluvormina puudub eluvormil otsene vajadus tegeleda pidevalt enda elatamisega, mis tuleneb isiku teistsuguse füüsilise keha omadustest.
Vaata rohkem siitUniversumi tsivilisatsioonid
Kehast väljunud inimese korral peab ta oma bioloogilisse kehasse tagasi minema, sest ainult nii on võimalik tal sigida nagu tavaline inimene. Ka surmalähedaste kogemuste korral läheb inimene ikkagi tagasi oma füüsilisse kehasse ja meditsiiniliselt tähendab see kliinilisest surmast tagasi ellu ärkamist.
Vaata rohkem siitÜlitsivilisatsiooniteooria tõendid
Selleks, et mõista inimese kehast väljumise füüsikat, peab teadma ajas rändamise teooriat. See tähendab seda, et ajas rändamise teooria on aluseks inimese kehast väljumise füüsikale. Ajas rändamise teel on võimalik tuvastada selliste paranormaalsete nähtuste olemasolu, mille korral näevad inimesed vaime või kummitusi.
Vaata rohkem siitLõpetuseks
Eluvormid, mis eksisteerivad ilma närvitegevuseta ehk ainult mateeria väljana, moodustavad sellise tsivilisatsiooni ( mõistusliku elu ) arengu astme, mis on ilmselt kõrgeim elu arengufaas kogu Universumis. See tähendab seda, et ei ole teada sellisest elu arengufaasist midagi veel arenenumat mõistuslikku elutegevust Universumis. See moodustab mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi või lõppfaasi.
Vaata rohkem siit